Uusmeedia

Võtsin analüüsimiseks kaks traditsioonilise meedia kajastajat, kellest üks saab uusmeedias minu hinnangul hästi hakkama ning teise, kes võiks esimeselt ühtteist õppida.

ERR

Minu hinnangul suudab ERR toota ühtlaselt head sisu nii traditsioonilises meedias, kui ka uusmeedias. Aga mis seal imestada, kui nad sellele on ka päris palju panustanud ja palganud spetsialiste seda tegema. Toomas Luhats ju suundus saatejuhi ametist Jupiteri rajama ja minu hinnangul on nad valmis saanud suurepärase toote. Tean kolleege, kes kodus telekast vahivad ainult Jupiteri äpi kaudu saateid ja filme. Samuti on ERR kenasti ka sotsiaalmeedias kajastatud ja seda nii tele-, raadiokanalite ning saadete kontekstis. Igal kanalil ja peaaegu igal saatel on oma kanal mitmes sotsiaalmeedia platvormil. Kui Esimenestuudio on aktiivne Twitteris, siis Ringvaade noolib publikut Facebookist ja Instagrammist. ERR-i raadiosaated on kenasti järel kuulatavad läbi podcasti. Ainult paber ajaleht on see, mis sellel traditsioonilisel meediamajal puudu on. Aga jah minu üks suur lemmiks on siiski ERR äpp koos Jupiteriga ning olen päris kindel, et kui ma vaataksin oma telefoni kasutust, siis oleks ERR poodiumil. Oota aga miks oletada, kohe vaatan ja lisan tõestuseks ka ekraanitõmmise.

Nu vot. Kuigi see pilt kajastab ainult tänast päeva (23.02.2023), siis vaatasin ka nädala lõikes ning seal võidutses ERR kena 1h eduga Delfi ja Twiter-i ees.

Õhtuleht

Võin julgelt väita, et ma näen Õhtulehte oluliselt tihemini paberkandjal, kui ükskõik, millises interneti kanalis. Reeglina toimub kohtumine Õhtulehega, kui tööpäeval teeme kolleegidega kuskil kõrtsis lõunapausi. Seniks, kuni toitu ootame ja koht seda võimaldab, siis haarab mul üks kolleeg ka kassa juurest ajalehe lugemiseks ning päris tihti on see Õhtuleht. Aga internetis ma õhtulehega ei kohtu, lihtsalt ei tule mulle meelde, et on ka selline meedjamaja olemas on ning see fakt on seda kummalisem, et minu õde töötab seal ajakirjanikuna. Ma ei ole vist mitte kuinagi näinud Õhtulehte facebookis või Twiteris. Ma usun küll, et neil on seal kontod, aga minuni ei ole need veel jõudnud. Või mis veel hullem, äkki ma olen näinud, aga need olid nii mitte midagi ütlevad, et ma lihtsalt enam ei mäleta seda. Ning sellest on kahju, sest neilt ilmuvad tihti päris head lood ning nad on oma ajakirjandusliku taset tõstnud, et tulla välja sellest kuvandist, mille sõnastas ehk kõige paremini Peeter Oja, kui ta rääkis 2010 aastal Väino Koorbergist “Õhtulehel on pidupäev siis, kui saab esilehele panna hukkunud lapse laiba pildi”.

Ei oska öelda, et kas nad siis ei ole uusmeediat pidanud tähtsaks, vajalikuks või milles asi. Võib-olla pole lihtsalt välja tulnud? Täiesti võimalik, et mina olengi ainuke inimene Eestis, kellele on Õhtuleht pannud internetis mingisuguse bloki peale, et ma ei näeks neid seal. Mul on sellest vahest isegi täiesti kahju, sest ei taha mõeldagi, kui paljust heast lugemisest olen ilmajäänud. Kui mu kolleeg ei oleks eile lõunapausil hakanud Õhtulehte (paber kujul)lugema ei oleks ma teadagi saanud kunagi, et ühest minu tehtud ekspertiisist on ilmunud uudis ja keegi sellest on sellest ekspertiisist ka reaalselt kasu saanud.

Lisan ka video Peeter Oja interviust.